2016-2017 veeti kirikuhooneni tulevikus vajalikud trassid – vesi, kanal, küte. Valmis ka uus peatrepp. 2018. aastal parandati läbisadavat kirikuhoone katust.

2019. aastal valmis Tartu Maarja kiriku taastamise I etapp, mille raames tehti töid kiriku sees. Valmisid sisevundamendid ja kandvad konstruktsioonid ning osaliselt ka vahelaed. Tööde maksumus oli pea 200 000 eurot+km.

2021. aasta jaanuaris algas, 1956. aastal võimlaks ehitamise ajal lammutatud, Tartu Maarja kiriku torni taastamine (II etapp). II etapi käigus laoti torni müüriosad, paigaldati tornikiiver koos kukega, uued aknad ning neli uut kella – Usk, Lootus, Armastus ja Rõõm. Tööd lõppesid 2022. aasta septembris. Maksumus ca 1,1 milj eurot +km.

III ehitusetapp algas 2023. aasta mais ning selle raames saab Maarja kiriku torniosa lõplikult valmis. Ühendatakse kommunikatsioonid (vesi-kanal, küte, elekter, nõrkvool), torn viimistletakse nii seest kui väljast, paigaldatakse lift, valgustid jne. Etapi lõpuks on uued ruumid ka sisustatud ning kogudus saab igapäevase tegevuse alates 2024. aasta jaanuarist kolida värskelt valminud ruumidesse. Tööde maksumus ca 700 000 eurot +km.

Suur tänu Maarja kiriku taastamise suurtoetajatele Janek Veeberile ja Tartu linnale ning ka kõikidele teistele annetajatele!

Samaaegselt III etapi ehitustöödega asusime 2021. aasta sügisel koguma annetusi lõunapoolse otsa töö- ja olmeruumide kandevkonstruktsioonide ehitamiseks ning katusetöödeks. Kuna aga avanes võimalus hakata tegema torni töid, siis kasutasime kogutud annetused torni taastamisel ära ning alustame 2024. aasta kevadel, pärast tornitööde viimase osa tasumist, kogumisega uuesti nullist.

2024-2025 toimus torni ja tööruumide kasutusele võtmine, koguduse elu sisseseadmine kirikus.

IV etapp Tartu Maarja kiriku taastamisel on 2026-2028 kiriku pikihoone katuse valmimine ja Tiigi tänava poolse osa üldehitus. Tööde maksumus 1,5 miljonit. Katusekatteks paigaldatakse titaantsingist plekk-katus käsivaltsitud ühendustega. Tänasel päeval kogume raha ja teeme ettevalmistusi IV etapi tööde planeerimiseks ja teostumiseks. Oleme teinud taotluse Tartu linnale katuse ehituse toetuseks. Kutsume kõiki suuri ja väikeseid ettevõtjaid, ettevõtteid ja asutusi annetama Tartu Maarja kiriku katuse valmimiseks!

Ka Sina, hea inimene, võid olla meiega – võid olla kirikuehitaja.

Nimelise annetuse saab teha Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse arveldusarvele Swedbankis EE132200221021269201 või LHV's EE597700771011485066. Summa määrad ise vastavalt võimalusele. Piskust saab palju, koos suudame kõike!

Sularaha annetusi saab teha Tartu Maarja koguduse kantseleis aadressil Pepleri 1, Tartu teisipäevast neljapäevani kell 9-13.

Võid toetada ka helistades annetustelefonidel (anonüümne annetus):
900 1842 annetad 5 eurot
900 1941 annetad 10 eurot
900 2019 annetad 50 eurot

Lühiülevaade ajaloole

Tartu Maarja kirikul on olnud tähtis roll Eesti riigi ja rahva iseolemiseks kujunemise teel. 1833.a. ühinesid Tartu Maarja koguduseks aga ühtlasi ka esimeseks eestlaste koguduseks Tartu Maarja kihelkonna maarahva kogudus ja Tartu linna eestikeelne luterlik kogudus. Maarja kirik valmis ja pühitseti koguduse pühakojaks 11. jaanuaril 1842. Maarja kujunes üheks toonase Tartu vaimuelu keskuseks – koguduse liikmete hulka kuulusid mitmed ärkamisaja suurkujud, kellest Johann Voldemar Jannsen oli esimese üldlaulupeo projekteerijaks ja elluviijaks.

Tartu Maarja kirikut ongi nimetatud laulupidude hälliks – laulupeokirikuks. Koguduse õpetaja Adalbert Hugo Willigerode oli laulupeo peakomisjoni esimees, meie kirikus toimus I üldlaulupeo ühendkooride peaproov ning I laulupidu kuulutati pidulike pasunahelidega avatuks just Tartu Maarja kiriku tornist.

Maarja kirik on ka kihelkonnakirik ning emakirikuks Tartu Pauluse ja Peetri kogudustele. Peetri kasvas Maarja kogudusest välja 1869. aastal ja Pauluse 1910. aastal. Kui algselt loodi Maarja kogudus kihelkonna ja linna rahva ühinemisel üheks koguduseks, siis linna rahvaarvu tõustes tekkis siiski vajadus oma koguduste järgi.

Maarja kirik püsis tugeva usu- ja vaimuelu keskusena päevapealt 99,5 aastat hävides varemeteks 12. juulil 1941. aastal taganeva punaarmee rünnakus Tartule. Kogu linn oli leekides. Koos kirikuga kaotas kogudus ka oma muuseumi, arhiivi ja muu seal hoiul olnud vara. Koguduse liikmete lein oma kiriku hävimise pärast oli lohutamatu ja peaaegu kohe hakati valmistuma kiriku taastamiseks. Paraku ei soosinud toonane võim neid plaane, varemed anti üle Eesti Põllumajanduse Akadeemiale võimla ehitamiseks. Võimla tegutses kirikus aastatel 1961-2009 ja sellest perioodist teatakse Tartu Maarja kirikut kui spordikirikut.

Eesti taasiseseisvumise järel tärkas kogudusel uus lootus oma pühakoja taastamiseks ja sellest ajast peale on selle soovi täitumise nimel tegutsetud sihipäraselt. 2003. aastal loodi Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus ning 2009. aastal tagastati kirik kogudusele. Ehitusprojekt valmis 2016. aastal.

Jumal on sel teel meid rohkesti õnnistanud ja andnud suurepärased kaasteelised. Tartu linn ja Tartu Maarja kihelkonna vallad: Ülenurme, Luunja, Tähtvere ja Haaslava, on meie püsitoetajad. Lisaks neile soovivad olla kirikuehitajateks veel paljud ettevõtted ja eraisikud – palju õnnistust Teile kõigile!

Tartu Maarja kiriku taastamiseks on palju põhjuseid. Kuus meie head sõpra on avanud oma südame ja jagavad oma toetamise põhjuseid video vahendusel. Leiate need videod meie Taastame Tartu Maarja kiriku kanalilt YouTubes.

Tartu Maarja kiriku SA

Tartu Maarja kiriku sihtasutus on loodud 17. jaanuaril 2003. aastal EELK Tartu Maarja koguduse ja EELK Tartu praostkonna poolt. Sihtasutuse eesmärgiks on taastada Tartus Pepleri 1 asuv endine Maarja kirik, milles 2009. aasta augustini tegutses Eesti Maaülikooli võimla.

Sihtasutuse kõrgemaks juhtimisorganiks on nõukogu, kes kavandab sihtasutuse tegevust ning korraldab sihtasutuse juhtimist. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas. Sihtasutuse nõukogu koosneb üheksast kuni üheteistkümnest liikmest. Koguduse juhatus nimetab viis kuni seitse liiget;  Tartu praostkond, Tartu linnavalitsus ning Luunja ja Kambja vallavalitsused nimetavad igaüks ühe liikme.

Juhatus juhib ja esindab sihtasutust. Juhatusel on üks kuni kolm liiget. Nõukogu ja juhatuse volitused kestavad kolm aastat.

Sihtasutus võib võtta vastu eraldisi ja annetusi kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt. Sihtasutusele tehtavad eraldised ja annetused kantakse sihtasutuse pangaarvele või makstakse kassasse.

Sihtasutuse nõukogu

Urmas Klaas (Tartu), nõukogu esimees
Aivar Aleksejev (Kambja)
Annika Pajumaa-Murov (Luunja)
Kristjan Luhamets (praostkond)
Steffen Manfred Noe (kogudus)
Timo Švedko (kogudus)
Toomas Savi (kogudus)
Marko Tiitus (kogudus)
Priit Kama (kogudus)

Sulgudes on märgitud, kelle poolt on nõukogu liige nimetatud.

Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus

Reg. nr. 90007402

KMKR: EE102131055

Pepleri 1, 51003 TARTU. Tel 734 1111. E-post: sihtasutus.maarja(at)eelk.ee

IBAN: Swedbank EE 13 2200 2210 2126 9201 / SWIFT kood/BIC: HABAEE2X

IBAN: LHV EE 59 7700 7710 1148 5066 / SWIFT kood/BIC: LHVBEE22

Sihtasutuse juhatus
Pirjo Roots
Email: pirjo.roots (ät) eelk.ee
Telefon +372 5837 4941