Soli Deo Gloria

Tartu Maarja Kirikukoor Soli Deo Gloria loeb oma ajalugu aastast 1836. Koori rajajaks oli toonane koguduse õpetaja Karl Heinrich Konstantin Gehewe (ametis 1831-1856). Seega on koor vanem kui Maarja kirik ise. Esimese kontserdi andis koor juba 1836. aastal ja see on teadaolevalt esimene eestikeelne kontsert Tartus. 5-aastane koor teenis lauluga Maarja kiriku pühitsemisel 11. jaanuaril 1842. a. 1857-1885 oli koguduse õpetajaks praost ja kirikunõunik dr Adalbert Hugo Willigerode. Koguduse laulukoori juhatas siis ka Willigerode ise. Iga kord, kui koor jumalateenistusel laulis, oli taktikepp tema käes. Tänaseski kiriku lauluraamatuski on kümme laulu, mille sõnad on loonud või tõlkinud Adalbert Hugo Willigerode.

Koor osales esimesel eesti üldlaulupeol 1869. Köster J. Kurriku abikaasa Wilhelmine õmbles 1894. aasta laulupeo jaoks Tartu Maarja kirikukoorile sini-valge-musta lipu, lipukandja särbi ja rosetid. Lipp ei ole tänaseni säilinud, kuid 3 m pikk ja 59 cm lai särp on alles. Koori 100. aastapäevaks valmistati uus lipp, mis on tänaseni alles ja kasutusel. Ühel poolel on valgel taustal tekst „Tartu Maarja kirikukoor 1836-1936” ja teisel pool mustal taustal kuldsed tammelehed ja juubeli number 100.

II maailmasõjas hävis Tartu Maarja kirik ning kogudust tabasid repressioonid. Siiski on koguduse koor tegutsenud järjepidevalt ka rasketel aegadel. Eesti taasiseseisvudes taastus ka Tartu Maarja koguduses aktiivne muusikaelu. 1989. a kutsus Hildegard Tallinn leerilastest kokku noortekoori ja juhatas seda kuni aastani 1992, mil andis taktikepi üle Tuuliki Jürjole. Tuuliki oli koori dirigendiks kuni 2000. aastani. Koor kandis siis nime Soli Deo Gloria ning teenis kaasa jumalateenistustel, andis kontserte ning osales laulupidudel ja vaimulikel laulupäevadel.

Koorijuhtideks on olnud veel Diana Viia, Elke Unt, Vesta Voltein, Helika Gustavson-Rätsep ja Lilyan Kaiv, abidirigendiks ja kontsertmeistriks Anneli Klaus. Praegu juhatab koori Elo Kikas.